Kiljatu järv

Posted by
|

(Kiljatu Suurjärv, Kilatu järv)

Saaremaa loodenurgas kaugele merre küündiv Tagamõisa poolsaar, eriti selle põhjaosa, on meie suurima saare kõige järverikkam ala. Siin leidub paarkümmend madalat järve, millest paljud peatselt kinni kasvavad. Kõige tähtsamad järved poolsaarel on Saka, Kiljatu, Sarapiku, Põdragu ja Taugepää järv ning Naelalaht, aga ka looduskaitse alla kuuluval Harilaiul asuv Lailepa laht.

Saka järvest 0,5 km põhja pool asuva ida-lääne suunas pikliku järve suurus on umbes 40 ha, sügavus ligikaudu 1 m. Veekogu pikkus on 1,7 km; varem on ta olnud veelgi pikem ning moodustanud ühise veekogu ida pool asuva Ooknapee järvega (5,5 ha). Järve ümbritseb suuremalt osalt mets. Kaldad on madalad, kaetud savika rähaga, paiguti kivised; põhja katab lubimuda. Läbivool on nõrk. Vähesel hulgal tuleb vett Saka ja Ooknapee järvest. Väljavool järve lääneotsast Jõe oja kaudu merre. Suvel aheneb järv märgatavalt.

Järve suhteliselt heleda värvusega vesi on põhjani segunev ja soojenev.

Taimi oli 1968. a. järves äärmiselt vähe. Ka planktonit on järves vähe, kalu samuti. Esineb haruldane rullikuline (Moraria schmeili).

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad