Harju maakonnas, Paunkülast 7 km idakagu pool paiknev järv, mida nimetatakse ka Kautla järveks ja 1. Kantküla järveks. Asetseb Kõrvemaa lõunaosas, Kõrvemaa maastikukaitsealal, Metsamäe-Paunküla ja Matsimäe-Voose oosideahelike vahelisel fluvioglatsiaalsel deltal. Pole kahtlust, et Saarjärve kohal asus kunagi ammu palju kaugemale lõunasse ulatuv ja arvatavasti ka palju sügavam veekogu, millest tänapäevaks on säilinud vaevalt 5 ha suurune ja 2,8 m sügavune (keskmine sügavus umbes 1,9 m) soojärv. Saarjärv on enam-vähem põhja-lõuna suunas piklik veekogu, mida ümbritseb rabastunud kase-männi segamets. Kõvemat kallast leidub vaid järve loodeosas. Kaldad on ääristatud õõtsikuga, järve põhi on kaetud oliivjaläikelise tumeda sapropeeliga.

Võrdlemisi nõrga läbivooluga järv. vesi on kergesti segunev ja suvel hästi soojenev. Ta värvus varieerub helepruunist punakaspruunini, läbipaistvus on vähene (0,5-1,5 m).

Taimestik on keskmise ohtruse ja liigirikkusega (17 liiki). Fütoplankton on vähene, kuid liigirikas. Domineerivad ruskvetikad, palju on ka sinivetikaid. Zooplanktereid leidub samuti palju. Põhjaloomastik on arvukuselt keskmine.

Järves leiduvat särge, ahvenat, haugi, kokre ja linaskit. Karmidel talvedel jääb järv ummuksile, mis laastab kalastikku.

Kautla Saarjärv on üks tüüpilisimaid kihistumata kalgiveelisi segatoitelisi järvi Eestis ja vajab seetõttu teaduse huvides kui järvetüübi näide täielikku kaitset. Järv kaunistab oluliselt ümbritsevat maastikku.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977