Käsmu järv

Posted by
|

Käsmu järv paikneb Lääne-Viru maakonnas, Põhja-Eesti rannikumadalikul. Käsmu külast 3 km edela pool, Lahemaa Rahvusopargi territooriumil, ainult 200 m kaugusel merest. tema absoluutne kõrgus on 4 m, pindala 43 ha, suurim sügavus koos lendmudaga 3 m (keskmine sügavus 2 m). Pärast lääne suunas voolava kraavi kaevamist alanes veetase ligi 1 m. Viimasel ajal on veetaset uuesti tõstetud. Veepeeglit raamib läänest ja põhjast kuiv männimets, kirdest kaasik, kagust kuuse-segamets sõnajalgadega, idast soostunud mets. Põhjaloode-lõunakagu suunas ovaalse järve kaldad on võrdlemisi madalad, enamasti liivased, kaldavööde enamasti mudane; ka sügavamal on järve põhi kaetud umbes 1 m paksuse mudaga.

Läbivool järvest pole märkimisväärne. Sissevool on lõunast tagajärve oja kaudu; samas lõunakalda juures on ka põhjaallikaid. Looduslik väljavool oli varem Käsmu oja kaudu Käsmu lahte. Hiljem on kaevatud läände Läänekaela kraav, mis ühendab järve Eru lahega. Sellel kraavil töötas kuni I maailmasõjani veski. Pärast selle purustamist toimus põhiline väljavool Eru lahte. Nüüd on Järvekaela kraavil tamm taastatud ja põhiline väljavool toimub jälle Käsmu lahte.

Vesi on kollakaspruun, vee õitsemise ajal tugevalt roheka tooniga, vähe läbipaistev (0,8-1,3 m), kuid suvel hästi segunev ja soojenev. Nii oli pinna- ja põhjaveekihtide temperatuuride vahe 16. aug. 1973 ainult 1,6 kraadi, kuid erinevus hapniku jaotumuses oli väga suur. Kuigi suvised veeanalüüsid ei näita suurt biogeensete ühendite hulka, kinnitab tugev vee õitsemine vastupidist. Esineb nii suveöiseid kui ka talviseid järve ummuksile jäämisi.

1973. a. oli järves taimestikku võrdlemisi vähe, taimeliike aga keskmisel arvul (15).

Kalastikus esineb ahven, särg, haug, koger ja linask, varem ka kiisk ja angerjas. Väga tugev vee õitsemine ja sellest tingitud hüdrokeemilise reźiimi halvenemine on põhjustanud kalade hukkumist. Järves leidub ka jõevähki.

Toitekülalistena võiv Käsmu järvel näha kajakaid ja hallhaigrut, muid veelinde siin ei peatu.

Põhiliselt kogre-linaski järv; hinnatav ka rahvuspargi maastiku ehtena ja puhkekohana (kalastamis- ja ujumisvõimalus).

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad