Kariste järv

Posted by
|

Järve nimetatakse Vana-Kariste järveks, ta eri osi aga Suur- ja Väike-Kariste järveks. Paikneb Viljandi maakonnas, Abja-Paluoja loodepiiril, merepinnast 37,5 m kõrgemal. Järve kogupindala on 56,7 ha (Suurjärv 43,8 ha, Väikejärv 12,9 ha), suurim sügavus on 7,2 m (Suurjärve loodeosas).

Sakala kõrgustiku edelanõlva läbivas kagu-loodesuunalises Halliste ürgorus asuv orujärv. Oru veerud on järvele kõige lähemal kirdes, kus ka järve kaldad on kõige kõvemad. Ümbruskonnas domineerib lainjas moreenmaastik, kus on levinud savikad kamar-leetmullad, paiknevad viljakad põllud ning paiguti leidub ka metsa. Orulammil on peamiselt luhaheinamaad, kohati ka metsad liivasel pinnasel, järvest kagus isegi raba. Tänapäevaks on järv tugevasti soostunud ja setetega täitunud. Järve vananemist kiirendas oluliselt veetaseme alandamine umbes 1 m 1940. aastate alguses. Põhi on kalda lähedal kohati liivane (eriti kirdekaldal), kohati mudane, sügavamal aga katab põhja kõikjal vähemalt 1-3 m paksune mudakiht. Kitsenevasse järvekaela on tekkinud saar.

Kariste järvest voolab läbi Halliste jõgi. Järve suubub ka allikasooni ja kraave, leidub kalda- ja põhjaallikaid. Suurvee ajal tõuseb järve vesi kuni 1,5 meetrit.

Vesi ei segune täielikult: pinna- ja põhjavee temperatuuride vahe oli 1952. a. väike (4,2 kraadi), hapnikusisaldus aga väga erinev. Kollakasroheline vesi on keskmise läbipaistvusega (2,2 m).

Taimeliike oli 1952. a. keskmiselt (15 liiki).

Järv on väärtuslik kalajärvena. Eriti paistab silma liigirikkuse poolest. Esinevad särg, latikas, ahven, haug, nurg, viidikas, koha, angerjas, kiisk, koger, linask, roosärg, luts, turb; on saadud isegi forelli. Kunagi oli järv väga vähirikas.

Kariste järve põhiline tähtsus seisneb sobivuses kalastamiseks. Mõnevõrra väärtuslik on ta ka puhke- ja supluskohana: supluskohad on Kadrimäe ja Rehemäe lähedal. Järv on silmapaistvalt maaliline.

Matkajale pakub kahtlemata huvi enam kui 100 m pikkune maa-aluste käikude võrk ürgoru paremal kaldal Koodioru veerul punases liivakivis. See olevat kunagine paopaik, hiljem kasutanud Vana-Kariste mõis seda õllelaona.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad