Kantküla Mustjärv

Posted by
|

(Pühajärv)

Järv asub Viru-Jaagupist 4,5 km kirde pool, absoluutsel kõrgusel 87,1 m. Tema pindala on 5,3 ha, suurim sügavus kuni 4 m (sellest vett vaid 1,6 m, allpool on lendmuda). Põhja-lõuna suunas piklikku, keskelt kitsenevat Mustjärve piirab põhja poolt künklik moreenmaastik, lõuna pool raba. Teda ümbritseb rabamännik ja sookaasik, ta veepeeglit ääristab heleroheline turbasamblaõõtsik. Mineraalmaa ulatub vallseljaku näol järveni ainult põhjaotsa rajatud sauna ja basseini juures. Kaldavööde on kõikjal pehme ja turbamudane, ka järve põhi on mudane. Mudakihi paksus on vähemalt 3 m.

Järv toitub peamiselt rabavetest, kuid ilmselt on ka allikaid. Välja voolab kraav järve kirdenurgast. Vesi seguneb ja soojeneb põhjani, on pruunikaskollane või helepruun ning mudani läbipaistev (1,5-1,6 m). Võib oletada, et järve talvine gaasireźiim on halb.

Mustjärve taimestik on liigivaene (11 liiki). Fütoplankton on järves vähene. Keskmise ohtursega zooplanktonis leidub siinsetes ökoloogilistes tingimustes haruldast raba-jämekoodikut. Järve zooplankton on teaduslikult tähtis ka selle poolest, et haruldase juhuna elutseb siin koos kaks kiivriku liiki (Daphnia galeata ja D. longispina), kes morfoloogiliselt on selgesti eristatavad ja suguliselt isoleeritud; see kinnitab , et mõlemad, varem süstemaatikas üheks liigiks loetud taksonid on iseseisvad.

Minevikus on järves domineerinud ahven ja haug. 1972. a. leidus vaid kokre; ilmselt on kõik kalad peale kogre talvise hapnikuvaeguse ajal hukkunud.

Järv on hinnatav kogrejärvena ja puhkekohana, oma huvitava planktoni tõttu osutub aga ka teaduslikult tähtsaks.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad