Kahrila järv

Posted by
|

Rõuge alevikust 3 km loode pool, meretasemest 98,3 m kõrgemal asuv 35,2 ha suurune järv, mille sügavus on lõunaosas 16,4 m (keskmine sügavus 5,3 m). Loode-kagu suunas orienteeritud orujärv, mille pikkus on pisut üle 2,3 km, suurim laius ainult 270 m. Ürgoru veerud on kõrged, eriti järve kaguotsa kohal, kus nende kõrgus on kuni 73 m üle merepinna. Mitmed lisaorud, tähtsamaina Enni org, liigestavad oru kaldaid. Oru veerudel on valdavalt talud ja põllumaad, paiguti võsa ja metsa. Rohkesti on savikat ja liivast kaldavöödet; ainult kagu- ja põhjaotsa juures on kallas soostunud. Tänu võrdlemisi tugevale läbivoolule on järve põhi valdavalt kruusane, muda leidub rohkem järve otstes. Järve läbib Rõuge ehk Ajo oja, mis suubub Pühajõkke; vett toovad ka mitmed kraavid ja lisaorud; samuti esinevad allikad (eriti oru kirdeveerul).

Järve vesi on kollakasroheline, keskmise läbipaistvusega (3,1-3,3 m) ja selgesti kihistunud.

Taimestikku oli 1952. ja 1957. a. keskmisel hulgal, liike rohkesti (24). Vesi õitseb läbi suve. Zooplanktonit leidub rohkesti, esinevad mitmed haruldasemad või huvitavamad liigid. Ka põhjaloomastikku on rohkelt.

Kahrila on üks paremaid Rõuge kalajärvi: siin esinevad latikas, ahven, haug, nurg, roosärg, viidikas, kiisk, luts, koger, angerjas, karpkala, peipsi siig ja peled.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad