Kaatsjärv

Posted by
|

Harju maakonnas lõunaosas, Kõrvemaa läänepiiril, nn. Paunküla mägedes, on 11 pisikest järve (Rõõsajärv, Väike- ja Suur Kaksjärv, Rahkjärv, Paunküla Mustjärv, Paunküla Linajärv, Punamäe järv, Lindjärv, Kaatsjärv, Konnajärv, Kiruvere järv), lisaks veel 1960. a. Tallinna veevarustuse huvides loodud Paunküla veehoidla. Järved asetsevad loode-kagusuunalise Paunküla oosistiku (mida siin nimetatakse Teedelahkme mäeks ehk Teedelahkme vallseljakuks) termokarstilise tekkega lehtrites. Käesolevaks ajaks on järved enamasti kinni kasvanud ja mudastunud, muutunud pisikesteks veesilmadeks kauni oosistiku servaalal.

Kaatsjärv on Lindjärvest umbes 0,5 km idas, vallseljakust põhja pool asuv 1,0 ha suurune metsajärv. Kohalike elanike arvates olevat järve sügavus kuni 6 m. Järve piirab õõtsik, põhja katab mudakiht.

Lähtejärv, mis ilmselt toitub allikatest; väljavool kraavi kaudu Pirita jõkke. Vesi on kollakasroheline ja hästi läbipaistev.

Taimestikku oli 1966. a. palju. Kõige ohtramalt oli dekoratiivset valget vesiroosi, ujuvat penikeelt jt.

Järves toimub suviti vee õitsemine. Zooplankton on vähene.

Peamine kala on koger. 1966. a. leidus ka haugi, ahvenat, särge, kokre ja hõbekokre.

Järv on väärtuslik peamiselt maastikuelemendina, sobib kalaspordiks.

Kaatsjärvest 150 m lõuna-edela pool, vallseljaku lõunaküljel, asub pisike kinnikasvav Konnajärv (Konnjärv, Kontjärv).

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad