(Rautina järv, Rautite järv)

Järv paikneb kultuurmaastikus, Valgast 8 km ida pool. Ta absoluutne kõrgus on 59,1 m, pindala 11,7 ha ja suurim sügavus 4,9 m (keskmine sügavus 3,3 m). Järve vahetus ümbruses on levinud heinamaad ja võsa. Soostunud ja mudase kalda tõttu on veele ligipääs raske. Mõnes kohas leidub liivast põhja. Järve kirdeosas on supluskoht. Ka järve põhi on väga mudane.

Läbivool on nõrk: sisse voolavad mõned põllukraavid, välja aga Väike-Emajõkke suubuv pidike Ravitse oja. Olevat ka rohkesti põhjaallikaid. Vesi on hästi segunev ja soojenev. talvine gaasireźiim on halb. Vesi on pruunikaskollane, üsna läbipaistev – kuni lendmudani (2,7 m).

Kaagjärv on taimestikult väga liigirikas (28 liiki). Järve jaoks haruldase taimena kasvas 1961. a. kagunurgas suurte hõljuvate kogumikena maksasammal Riccia fluitans. 1968. a. leiti järvest ka haruldast tömbilehist penikeelt.

Üldiselt on järv võrdlemisi planktonivaene, põhjaloomastik on rikkam.

Järve ebasoodus gaasireźiim mõjub vaesustavalt kalastikule, milles esinevad peamiselt koger, haug ja ahven.

Järv sobib kalaspordiks ning on hinnatav ka maastikuelemendina.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977