Juusa järv

Posted by
|

(Kuningajärv)

Kolmnurkse kujuga järv Otepäält 5,5 km edela pool. Ta pindala on 19,3 ha ja suurim sügavus (idakalda lähedal) 8,7 m, (keskmine sügavus 5,0 m). Järve ümbruses on kaks suuremat kõrgendikku – Põiklema mägi loodes ja Kitsemägi kirdes. Juusa ja Pühajärve vahel on org, mille kaudu nad olid jääaja lõpul ühenduses. Järve absoluutne kõrgus on 121,3 m, seega paikneb ta Pühajärvest umbes 6 m kõrgemal. Kaldad on lausad, lõunakallas madal, edelakaldal leidub õõtsikut. Põhi on kalda juures enamasti liivane, lääneküljes ka kivine; sügavamal katab põhja muda.

Nõrga läbivooluga järv. Vesi on rohelise värvusega, keskmise läbipaistvusega (2,3 m) ja väga tugevasti kihistunud.

Varem on järve kasutatud linaleotamiseks.

Taimeliike leidub keskmisel arvul (1954. a. 15). Sinivetikate õitsemine toimub igal suvel. Zooplanktonit on õige rohkesti, põhjaloomastikku vähe.

Hea kalajärv, kus elab palju latikat, koha, haugi ja ahvenat. Esinevad ka kiisk, roosärg, linask, mudamaim, koger ja hink. Varem on järv olnud ka vähijärv, tuntud oma suurte vähkide poolest.

Tavalised haudelinnud on tuttpütt ja kõrkja-roolind.

Rahvamuistendi järgi olevat Juusa järv olnud Otepää kuninga kalapüügikoht; sellest saanudki järv oma teise nime – Kuningajärv. Juusa-Peetri talus on suvitanud “Kirjandusliku Orbiidi” rühmitusse kuulunud kirjamehed (M. Jürna, A. Jakobson, E. Hiir).

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad