Jänijõgi

Posted by
|

Muud nimed: Jäneda jõgi; ülemjooksul: Jäneda-Kukevere peakraav.
Jägala keskjooksu parempoolne lisajõgi. Algab Ambla alevikust 5,5 km lääne pool ja suubub Jägala jõkke 42,4 km kaugusel suudmest; pikkus 28 km, valgala 168 ruutkilomeetrit.

Jõgi asub kogu pikkuses Kõrvemaa territooriumil. Algab Käravete teeristist 1,2 km loode pool, Kukevere küla kaguserva lähedal olevatest allikatest. Läbib Kukevere ja Raudla küla, Jäneda asunduse ja küla. Nelijärve järvedest möödub lääne pool, Uueveski suvilate juures. Siin pöördub jõgi läände ja voolab selles üldsihis kuni Jägala jõkke suubumiseni, tehes Kõrvekülast ida ja lääne pool suuremad kaared lõunasse. Jõe suue asub Jägala jõel olevast Pikaveski tammist 1,1 km idakagu pool.
Ülemjooksul kuni Jänedani ümbritseb jõge, eriti selle idakalda piirkonda, tiheda asustusega põllustatud maastik. Jõgi saab rohkesti lisavett Raudla ja Jäneda allikaist. Jäneda asunduses on jõel paisjärv – Jäneda Veskijärv (pindala 2 ha). Sealse vesiveski (Jäneda Vanaveski) olemasolu kohta on teateid juba 1591. aastast. Nelijärvelt alates kuni suudmeni voolab jõgi läbi suure, väga hõreda asustusega metsamassiivi.
Alamjooksu ülemises osas, alates Rehesaare metsavahikohast umbes 1 km allavoolu, palistab jõe kaldaid ligikaudu 3 km pikkuselt ja 50-100 m laiuse ribana Eestis üsna haruldane liigirikas uhtlammimets. Selles kasvavad suured kuused, kased, lepad, saared ja toomingad; leidub ka pihlakaid, sangleppi, vahtraid ja jalakaid. Alusmetsas domineerivad sarapuu, lodjapuu ja türnpuu; puude ümber põimuvad humal ja seatapp (Saar, 1958).
Lähtest kuni Jänedani ja kohati Kõrvekülas on jõgi süvendatud ja sirgendatud, mujal voolab looduslikus loogelises sängis.

Ökoloogilistelt tingimustelt on Jänijõe kesk- ja alamjooks lähedane haugijõe tüübile, kuid pakub vastuvõetavaid elutingimusi ka jõeforellile ja kohati tõenäoliselt harjusele.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001

Kalad kes siin elavad