Põlva maakonnas, Partsi ümbruses, aga ka Partsilt ida ja lääne pool leidub hulk omapäraseid järvi, mis oma vee väga pruuni värvuse tõttu on tähelepandavad isegi Euroopa järvede hulgas. Maastikuliselt on see ala Kagu-Eesti lavamaa osa, mida lõhestavad kohati mattunud vanad orud, milles säilinud nõgudes asuvad vaadeldavad järved. Üks suurem mattunud orgude süsteem kulgeb enam-vähem põhjast lõunasse; Holvandi ja Timo vahel, nn. Kivijärve orus, asub selles rida järvi. Põhja poolt loetledes on tähtsamad Holvandi Kiisajärv, Holvandi Kivijärv, Kastjärved, Pikamäe järv, Partsi Saarjärv ja Timo Mustjärv. Võib-olla asub ka Koolma järv samas orus. Sellest lääne pool olevas vanas orundis paiknevad Partsi Kõrtsi- ja Mõisajärv, Kivijärve orust ida pool, Saareküla ja Meelva järvedega samas orundis, aga Viroste järv. Kastjärvedest ida pool on kaks Uibojärve.

Holvandi Kivijärv (5,9 ha) on ilus kirde-edelasuunaline järv 1,5 km Holvandist lõuna pool. Ehkki ümbrus on võrdlemisi tasane, osutub järv üllatavalt sügavaks (sügavaim koht – 18,2 m – on suure kivi ja talu joonel); see kinnitab oletust, et järv paikneb vanas mattunud orus. Järve ümbritseb peamiselt segamets, paiguti rabamännik, paiguti soine heinamaa. Järve ääres on suuri rändrahne, millelt pärineb järve nimi. Vees on palju linaleokive. Kaldad on järsu profiiliga, kõvad, veepiiril enamasti õõtsikulised; kõvemat liivast perve leidub järve kagu- ja idakaldal. Põhja katab paks mudakiht.

Enam-vähem umbjärv, mis toitub sademete veest. Vesi on punakaspruun või pruunikaspunane ja vähe läbipaistev (0,9-1,0 m) ning väga tugevasti kihistunud.

Järv on taimevaene, liike leiti ainult 9. Fütoplanktonit on vähe, kuid V. Kõvask on leidnud ühe haruldase ikkesvetika. Zooplanktonit on veidi rohkem ja selles leidub hulk rabaomaseid vorme, samuti küürikut ja suuri kiivrikke. Esineb järvekäsn. Järves elutseb veekonn, mis annab tunnistust röövkalade vähesusest või puudumisest.

Kaladest esinevad haug, ahven ja koger.

Järv on teataval määral kasutatav kalaspordiks ja ujumiseks, peamiselt aga tähtis maastikuelemendina ja omapärase ökosüsteemina.

Järve kohta pajatab kohta rahvasuu, et ennemuiste uputanud siin Vanapagan suplejaid. Ühe lõhkise rändrahnu kohta räägiti, et karjapoiss ähvardanud pastlanööriga järve kinni tõmmata. Ehmunud järvevana lubanud poisile kulda. Kui see aga läinud kivilt kulda võtma, löönud pikne rahnu lõhki ja kuld kadus.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977