Muud nimed: Riidaja, Keisri, Keisripalu jõgi, Porijõgi.
Õhne jõe vasakpoolne lisajõgi, mis asub peaaegu kogu ulatuses Valga maakonna territooriumil. Algab Riidaja külast 5 km loode pool ja suubub Õhne jõkke 34,4 km kaugusel suudmest; pikkus 18 km, valgala 95 ruutkilomeetrit. Tähtsamad lisajõed: Kangru peakraav (pikkus 10 km), Koriste oja (8 km) ja Eenuse ehk Lõve oja (pikkus 6 km).
Jõgi paikneb Sakala kõrgustiku kaguservas ja voolab kogu pikkuses põhja-loodesuunalises Helme ehk Keisri ürgorus. Jõgi algab Põrga küla põhjapiiril asuvas ürgoru põhjasopis Kärstna mäe jalamil, Kärstna külast 2,8 km lõunakagu pool. Oma teel möödub jõgi vasaku kalda läheduses asuvast Lõve külast ja endisest mõisast ning vasakul kaldal asuvast Voorbahi külast. Voorbahi küla põhjapiiril ühineb jõgi Kangru peakraaviga.
Edasi voolates möödub jõgi vasakul kaldal asuvast Lemsti ja paremal kaldal asuvast Ritsu külast ning jõuab Helme linnamäe parki, kus asuvad 14. sajandi esimesel poolel ehitatud ja 17. sajandi keskel hävinud ordulinnuse varemed. Viimaste juures pöörab jõgi itta ning möödub Helme aleviku majadest, mõisahoonete kompleksist ja pargist põhja pool. Selles piirkonnas suubub jõkke palju allikaid (tuntumad on Arstiallikas ja Ohvriallikas) ning paremalt kaldalt Koriste oja. Alevikust 2 km alamal, Keisripalu mägedes, käändub jõgi kagusse ning ühineb 0,5 km edasi vasakult Lõve orust tuleva allikatoitelise Eenuse ehk Lõve ojaga. Seejärel laskub Helme jõgi Õhne jõe ürgorgu ja ühineb kilomeeter alamal, Tõrva linna põhjapiiril staadioni juures, Õhne jõega.
Helme jõgi on võrdlemisi suure kaldega. Jõe lang on (38 m, keskmine lang 2,1 m/km) on ühtlane ja vool peaaegu kogu ulatuses kiire. 20. sajandi esimesel poolel töötas Helme mõisas vesiveski, mille hoone on säilinud.
Jõe laius on ühtlaselt 6 m, sügavus enamasti 0,4 m. Suvel toitub jõgi peamiselt allikatest ning on külmaveeline. Jõe vesi on pruunika värvusega, nõrgalt hägune.
1989. a. andmeil oli jões Helme lõigul keskmisel arvukusel jõeforelli ja lepamaimu ning alla keskmise hulga trullingut. Jõeforelli elu- ja sigimispaigana on Helme jõgi kalanduslikult väga väärtuslik.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001