Ärnu jõgi

Posted by
|

Muud nimed: Arno, Arnu, Karula, Ora, Suura-Meiga jõgi; ülemjooksul Hansi oja; keskjooksul: Valtina, Jundi oja; alamjooksul: Meiga, Plonska, Suura jõgi.
Väikese Emajõe keskjooksu vasakpoolne lisajõgi. Algab Antsla linnast 5,5 km kagu pool ja suubub Väikesesse Emajõkke 50,1 km kaugusel suudmest; pikkus 22 km, valgala 165 ruutkilomeetrit. Tähtsamad lisajõed: Haabsaare oja (pikkus 10 km), Leese oja (16 km) ja Vareseoja (13 km).
Jõe lähe asub Angu külast 1 km lõuna pool metsas, Antsla raudteejaamast 5,5 km idakagus. Jõe ülemjooks paikneb Karula kõrgustiku künklikus maastikus ning kesk- ja alamjooks Valga nõos. Jõe suue asub Iigaste külas. Jõge ümbritsevad enamasti põllustatud alad ning kesk- ja alamjooksul metsad. Umbes pooles pikkuses on jõgi süvendatud ja sirgendatud. Jõe langus on 58 m ja keskmine lang 2,64 m/km. lang on suurim ülemjooksu piirkonnas.
Keskjooksul Valtinal voolab jõgi läbi tiheda põlise kuusemetsa. Jõgi on ühtlaselt 6-7 m laiune. Sügavus on põikmadalike ja sügavamate kohtade sageda vaheldumise tõttu muutlik (0,3-0,7 m), voolukiirus valdavalt 0,3-0,4 m. Jõe kaldad on kõrged, järsud, puudest varjatud. Jõepõhi on põikmadalikel kivine ja mujal liivane.
Alamjooksul Iigaste lõigus ümbritsevad jõge põllud. Jõe mõõtmed varieeruvad vähe: laius 4-5 m, sügavus 0,5-0,7 m. Vool on kiire, valdavalt 0,5 m/s. Jõepõhi on ülekaalus kruusane, kohati leidub liivast põhja ja kive. Vesi on selge, keskjooksul kollaka värvusega ja alamjooksul hele. Keskjooksul on vesi külm ja hapnikurikas, alamjooksul parassoe ja suhteliselt hapnikurikas.

Ärni jõe kalastik on väga liigivaene. Keskjooksul elunes ainsa liigina lepamaim, kelle arvukus oli 1991. a. üle keskmise. Liigi populatsioonis oli silmapaistvalt suuri isendeid. Alamjooksul esineb särge ja ahvenat, mõlemat keskmiselt. Jõevähki jõest ei leitud.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001

Kalad kes siin elavad