Amme jõgi

Posted by
|

Muud nimed: Aame, Ame, Amedi jõgi. Jõelõik Kaiavere ja Elistvere järve vahel: Kõlajõgi, Kaiavere jõgi.
Emajõe keskjooksu vasakpoolne lisajõgi, asub Jõgeva- ja Tartumaa territooriumil. Jõel on palju lisajõgesid. Algab Kuremaa järvest ja suubub Emajõkke 55 km kaugusel suudmest; pikkus 59 km, valgala 501 ruutkilomeetrit.
Jõgi paikneb peaaegu kogu ulatuses Vooremaal. Erandiks on lühike suudme-eelne osa, mis asub Kagu-Eesti lavamaal. Ülem- ja keskjooksul on jõgi valdavas osas süvendatud ja sirgendatud.
Jõgi läbib Palamuse aleviku, kus on kaks väikest paisjärve. 1 km alevikust allavoolu jõuab jõgi voortevahelise nõo põhja ja suundub sirges sängis läbi soopõldude kagusse, möödudes Sääsküla (Raadivere) voorelaadsetest kõrgendikest, Luua-Ehavere voorest ning läbib Ehavere paisjärve.
Ehavere nõmmese (Ehavere Kalevipoja sängi) jalamil pöördub jõgi läände, siis kagusse, läbib Kaiavere soo ja jõuab Kaiavere järve ning 2 km pärast Elistvere järve kirdekalda keskosas Lilu küla kohal.
Pärast Elistvere järvest väljumist jõuab jõgi esialgu Altnuka külani. Seal teeb jõgi looga ümber Jõusa voore kaguotsa ja Soeküla kõrgendiku, edasi möödub endisest Kikevere veskist ja Väägvere külast. Vasula mõisa kohal käändub jõgi edelasse, 5 km allavoolu, Võibla küla kohal teeb jõgi pöörde veel lääneloodesse ja suubub 4 km pärast Emajõkke. Jõe suue asub Muugel, endise Kärkna (Valkna) kloostri aseme juures, 1 km lõuna pool Lammiku küla.
Kärkna mungaklooster rajati 13. sajandi teisel veerandil ja hävis Vene-Liivi sõjas 1558. a. See oli Eesti suurim vesilinnus. Linnuse konvendihoonet ümbritses nelinurkne tornidega ringmüür ja veega täidetud vallikraav paisu, vesiväravate ja kalatiikidega (Juske, 1993).

Jõe langus on 51,6 m ja keskmine lang 0,87 m/km. Jõe lang on suurim ülemjooksu ülemises osas, Palamuse alevikust kuni Kaiavere sooni. Vanasti oli jõel kümmekond veskit.

Kalastiku praeguse koosseisu järgi on Amme jõe ülemjooks ja enamus keskjooksust särje-ahvena-haugi ning keskjooksu alumine osa ja alamjooks särje-lutsu jõgi. Angerja olemasolu jõe ülemjooksul seletub liigi maimude sisselaskmisega Kuremaa järve.
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001

Kalad kes siin elavad