Aknajärv

Posted by
|

Ida-Viru maakonnas, Iisaku-Illuka oosistiku põhjaosas asuvas Illuka mõhnastikus paikneb Eesti kõige järvederikkam ala – Kurtna järvestik, kus ligikaudu 30 ruutkilomeetri suurusel alal leidub ligikaudu 40 järve ja järvekest pindalaga 0,2 kuni 136 ha. Kurtna järvestik on kogu maailmas üks kõige ainulaadsemaid termokarstilise päritoluga järvede alasid.

Enamik Kurtna järvedest asub mõhnastiku idaserval, osa ka lääneserval, kõige huvitavamad ja väärtuslikumad aga mõhnastiku keskosas. Keskosas asuvaid järvi ümbritsevad liivase koostisega künkad, servaaladel asuvaid aga piiravad ühtesid idast, teisi läänest soostunud alad. Illuka mõhnastikku katab nn. Kurtna nõmm, kus valdavateks puuliikideks on mänd ja kask, servaaladel aga leidub raba, sood ja lodumetsi. Põlluharimisest on see ala peaaegu mõjustamata, rohkem on mõju avaldanud Kurtna nõmme suur põlemine 1941. a. kevadel ja järgnevad sõja-aastad, mil siin asus rinne.

Aknajärv on Jaala järvest ainult 1 km põhja pool asuv, kirde-edela suunas ovaalne 8,3 ha suurune ja ligi 5 m sügavune järv (keskmine sügavus 2,8 m). Järve ümbritsevad männimetsaga kaetud liivased künkad, põhja ja kirde pool soostunud mets. Kaldavööde on kohati liivane, enamasti aga mudane või turbane.

Lähtejärv, mis toitub sademete veest ja nähtavasti saab lisa ka mõnest allikast. Väljavool kraavi kaudu Viivikonna jõkke.

Vesi on rohekaskollane ja keskmiselt läbipaistev (2,15 m). Vesi on vähe kihistunud.

Taimestik on vähene. Fütoplanktonit on vähe, zooplanktonit vaevalt keskmiselt.

Kaladest leidub järves ahvenat, särge ja haugi, olevat ka kiiska ja lutsu. Esineb jõevähk.

Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977

Kalad kes siin elavad