Sissejuhatus trollingusse

Posted by
|

Trolling, ehk landi paadi järel vedamine on kalastusviis millel on ühtmoodi nii toetajaid kui vastaseid. Paljud peavad seda laisa kalamehe püügiviisiks kus lanti lihtsalt veetakse paadi järel, lootuses seda piisavalt paljude röövkalade nina eest läbi vedada arvestusega, et mõni neist ikka lanti haarab. Selmet kannatlikult soppe ja jõekäärusid kammides oma oskusi rakendada ja aktiivselt röövkala otsida. Paraku on selline trollingu kirjeldus ääretult lihtsustatud ning mõnikord suisa väär.

Siinkohal tasuks märkimist, et tuleks eristada kahte erinevat tüüpi trollingut, need oleks siis trollimine lantidega ning trollimine söödaga. Söödaga trollimise jätan seekord kõrvale kuna lantidega trollimine on tunduvalt levinum püügiviis.

Varustusest

Millist varustust trollimiseks siis vaja läheb.

Trollimine alakuEsiteks vajad loomulikult paati koos päramootoriga. Mõningaid lante õnnestub järel vedada ka elektrilise mootoriga kuid Sinu aku ei saa selle üle eriti õnnelik olema. Paati muretsedes kehtib siinkohal fraas “suurem on parem.” Vali alati kõige suurem paat, mis Sul valida on. Suuremas paadis on rohkem ruumi toimetada ning on veekogul stabiilsem.

Sama kehtib ka mootori kohta. Võta maksimum mida rahakott võimaldab ja mis Sinu peamisel kalastataval veekogul lubatud on. Näiteks kui Sinu peamisteks kalaveteks on jõed või suured järved, kipub 4hp mootor väikseks jääma kuid pisematel järvedel, kus võib mootori maht ka piirautd olla on see täpselt sobilik suurus. Mina isiklikult eelistan alati 4 taktilist mootorit 2 taktisele kuna nad on vaiksemad ja puhtamad, lisaks pole vaja õli ja bensiini segamisega mässata.
Trollimine ja kajalood on lahutamatud kaaslasedTeine oluline komponent on kindlasti kajalood. Sügavuse teadmine trollingu puhul ülimalt oluline kuna sellele teadmisele toetudes teed Sa kasutatava landi valiku, eriti kui oled ahvenat või koha püüdmas. Samas kui haug võib teinekord tükk maad ülespoole tulla, et lanti haarata, on ahven ja koha selles suhtes tunduvalt pirtsakamad ja võtavad lanti ainult siis kui see neist liialt kaugel pole. Samas alati leidub mõni isend, kes otsustab erandiks olla ja reeglit kinnitada. Kajaloodi abiga saad kiirelt muudatusi tehes landi sobilikule sügavusele sättida just selleks hetkeks kui lant äsja kajaloodil nähtud alale jõuab.

Ridva valik taandub enamasti isiklikule eelistusele ning kasutatava landi tüübile ja suurusele. Enam vähem kõik keskmised, paindlikuma tipuga spinninguridvad kannatavad  kuni 15cm pikkust vooblerit vedada. Paindlik tipp on oluline selleks, et tema vibreerimise järgi näha landi mängu ja et aidata summutada võtu esimest lööki.

Bucher Depth RaiderRulli valik on taaskord isiklik eelistus. Võid vabalt kasutada toekamat haspelrulli nagu Baitrunner kuid kui plaaniks on sagedasem trollimine, siis tasuks ABU või Shimano 6500 mõõtu multirulli poole kiigata.

Ükskõik millise rulli kasuks Su valik ka ei langeks, keri talle peale punutud õngenöör, tõmbetugevusega 14 – 30kg sõltuvalt kalastatava veekogu sügavusest ja kasutatavate lantide suurusest. Kergem ja peenem nöör annab Sulle rohkem sügavust kuid seab madalama piiri landisuurusele.

Kui plaanid tõsisemalt trollinguga tegeleda, tasuks investeerida ka korralikesse ridvahoidjatesse mis võimaldavad ridvad täpselt vajalike nurkade alla sättida ning aitavad paadi väärtuslikku ruumi säästa.
Rapala Super Shad RapLõpetuseks vajad Sa loomulikult lante. Kuigi trollingu jaoks on sobilikud mitut erinevat tüüpi landid, on levinumaks tüübiks hulpivad vooblerid. Minu landikarpi kuuluvad Rapala Super Shad Rapid, X-Rapid, Bucher Depth Raiders’id, Jake’id, Ernie’d, Believer’id ja Stormi Deep Thunders’id. Kuid sisuliselt iga hulpiv ja sukelduv voobler tasub proovimist.

Trollimisest

Nii, varustus on meil olemas, kuidas see trollimine siis käib? Nagu ma päris alguses mainisin, trollimine seisneb suuresti landi liikuva paadi järel vedamises. Kui Sa nüüd sellel kohal lugemise lõpetad ja kalavetele suundud ja usinasti trollima asud, õnnestub Sul kindlasti mõni kala ka paati saada. Kui Sa aga veel veidi vastu pead ja edasi loed, saab neid kalu tunduvalt rohkem olema.

Alustuseks tuleb mõista, et trollimisel töötame me kahe muutujaga: kiirus ja sügavus. Mõlemad on ühtmoodi olulised faktorid, mis määravad ära kas, kui palju ja mida me kätte saame. Seega kalaretkeks valmistudes lante valides tuleb Sul välja valida need landid, mis toimivad soovitud sügavustes ja -kiirustel.

Ridvahoidja ettevalmistamineLisaks sellele tuleb mõelda kalastatavale veekogule. Kas see on üldiselt madal, sügav, rohune, selge või tumedaveeline? Kas tema põhi on ühtlane või tihti muutuva sügavusega? Vastused nendele küsimustele aitavad Sul kokku panna selgema pildi, kuidas antud veekogule läheneda. Kui veekogu sügavus tihti muutub, tuleb arvestada tihedate landivahetustega. Kui veekogu on ühtlase põhjaga, on landivahetusi vähem ning stabiilselt toimiva sügavuse/kiiruse suhte leidmine olulisem.

Tundmatul veekogul alustan ma tavaliselt trollimist umbes kõnnikiirusel. Ühel ridval sätin landi jooksma nii 30cm – 50cm põhjast ning teisel umbes poole veekogu sügavuselt. Sel moel katan ma need sügavused kus röövkala tõenäolisemalt jahti peab kuna paljud neist ründavad saaki alt üles.

Kõige olulisem on jälgida, et landid mängiksid kenasti. Seda saad kontrollida ridvatipu järgi, mis peaks kindlas rütmis edas-tagasi vibreerima. Uue landi puhul tasuks teda eelnevalt paadi kõrval pinna lähedal testida, et näha kuidas ridva tipu rütm peegeldab landi korrektset mängu.

Kui kõik on paika sätitud, ära vali lihtsalt sirgjoonelist teekonda päikeseloojangu suunas. Trollida võiks laisa siksak joonega. Esiteks võimaldab see katta Sul suuremat pinda, teiseks on lantide kiirus sel moel pidevalt muutuv. Sa võid üllatuda kui näed kui edukaks selline trollimine osutuda võib.

Samamoodi ära lihtsalt hoia ritva jäigalt käes, või lase tal ridvahoidjas sammalduda. Liiguta neid – tõsta ritva, lase taas järgi, tee mida iganes, et landi rutiinsesse mängu vaheldust tuua. Just sellised muutused landi mängus on need, mis enamasti võtu esile kutsuvad.
Ka ahvenat võib trollidaVeel viimane nipp kuidas saada lant põhjale võimalikult lähedale. Heida lant paadi ahtrist sisse ning võta üles soovitud liikumiskiirus. Nüüd jälgi ridvatippu. Kui tipp vibreerib ühtlaselt, anna veidi liini järgi, kuni ridvatipp hakkab tegema suuremaid jõnkse – selge märk et lant puutub vastu põhja. Nüüd keri tagasi täpselt niipalju, et lant enam põhja ei puutuks – ja jooksebki Su lant vahetult põhja kohal.