Rait Lotamõis

@rait
aktiivne 1 aasta tagasi
Kalakoht.ee peaks nüüd Google uueks turvakampaaniaks valmis olema. Kogu andmeliiklus toimub tänasest krüpteeritud kanaleid mööda. Vaata

Forum Replies Created

Viewing 14 reply threads
  • Author
    Posts
    • Määramiseks pilti tehes oleks hea kui saaks kala uimed võimalikult laiali laotada. Hetkel pigem pakuks, et pildil on teib.

    • Sisuliselt tegin selle retsepti järgi. Pesin soomused maha, sisikonnad võtsin välja (tean, et paljud ei viitsi sisikonnaga vaeva näha kuid mina eelistan puhastatud viidikat) siis maitsestasin soola, pipraga, ladusin ahjuvormi hapukoore/majoneesi seguga vaheldumisi kihtidena – ja ahju. Luud haudusid olematuks ning sai igati mõnus ahjuroog. Kõrvale keetsin kartulit ja lauale pannes puistasin sutsaka värsket hakitud tilli kõige otsa.

    • Mina paneks viidika vist tomatikastme, sibula, porgandi ja muu hea-paremaga purki ning purgiga ahju. Ehk siis teeks “viidikas tomatis” konservi. Umbes nii. Viidikas on iseenesest väga rammus kala.

      Naabrimees kiitis näiteks kunagi viidikast tehtud ahjurooga hapukoorega.

    • Tere Ralf Erik. Mina kasutan tamiili rullile kinnitamiseks nn “poomissõlme” Ajan tamiili läbi ridva alumise rõnga, asetan pooli põrandale lapiti maha ning hakkan vaikselt kerima. Kerin nii 5-10 tiiru, siis lasen ridva põrandale lähemale, et natuke tamiili põrandale tagasi vajuks. Kui tamiil langeb põrandale ilusti suurte aasadena (sisuliselt samamoodi nagu ta poolil on) siis on kõik hästi ja jätkan kerimist. Kui aga tamiil hakkab põrandale langedes krussi kiskuma, viskan pooli ringi, teisele küljele.

      Ei midagi keerulist 🙂

    • Ei, tegemist on põhjaõnge, ehk donkaga. Peale rakenduse sisseheitmist kerid pealiini (kuni tinaraskuseni) gerkelt pingesse ning ridva otsa liikumise järgi vaatad, millal kala sööta on haaranud.

    • Eemaldasin poolikud kuulutused ning tõstsin maksimaalst tähemärkide limiiti. Piltide lisamisel tuleb jälgida nii faili reaalset mahtu (kuni 150000 baiti) ning tema mõõtmeid (640 x 480px)

      Loodan, et nüüd õnnestub lisamine probleemivabamalt.

    • Miks segada omavahel poliitikat ja loodusvarude säilitamist? Igasuguste varude säilitamiseks on vaja täita väga lihtsaid tingimusi. Ei tohi tarbida rohkem, kui teda lisandub ning samas ei tohiks teha midagi, mis pidurdaks tema lisandumist. Ehk siis – ärme püüa kudevat kala, kuna see vähendab uute kalade pealekasvu. Ärme reosta veekogusid, kus kala elab, sel samal põhjusel. ning ärme kasuta püügivõtteid või vahendeid, mis on kalavarudele liialt kurnavad.

      Minu arvates on see lihtne ja loogiline. Vahet ei ole, milline on riigikord, millised on seadused või kes on Toompeal pukis.

    • Ehk siis õige oleks see, et iga mees püüab siis kui tahab, mis vahenditega tahab, millist kala tahab ja just nii palju kui tahab ning pole kellelgi teisel asja oma nina sinna vahele toppida? Huvitav mitmeks aastaks meie kalavarusid sel juhul jätkuks?

      Tegelikult võiks ju sama mentaliteeti kasutada näiteks riigimetsa puhul. Võtan siis kui tahan, seda mida tahan ja niipalju kui tahan! Kas ma võtan sealt omale küttepuid, saunapalke või üldse mööblifirmale toormaterjaliks, ei tohiks kellegi asi ju olla?

    • Quote:
      Tsiteerin kasutaja greisi öeldut November 28, 2012, 18:17
      Need nn.helistajaid on alati olnud ja igal pool iga korra ajal. vanasti kutsuti neid koputajateks nüüd helistajateks…vahel on mõni helistaja ka koos inspektoriga vähkidele söödaks sattunud.edu helistamisel.

      kahju näha, et nõukaaegne mentaliteet – varastamine riigi tagant on ok, on jätkuvalt au sees. Võiks ju sellest aru saada, et meie ise olemegi nüüd see riik. Sisuliselt on ju röövpüük varastamine teiste kalameeste ning nii nende kui enda järeltulevate põlvede tagant.

    • Kui on veekogu, kus käid pidevalt püüdmas, ning teed seda piisavalt tihit. Kasvõi korra nädalas. Siis ei olegi erilist vajadust eraldi püügikohta sisse sööta. Mina näiteks piirdun sel juhul tavapärase peibutussöötmisega. Püügi alguses suurem ports alla ja siis püügi käigus täiendan seda varu seal all vastavalt kala võtule ja vajadusele.

      Kui on veekogu, kuhu harva püüdma satud, siis meeldib mulle “kolme korra” reegel. Ehk siis esimese päeva hommikul, sama päeva õhtul ning teise päeva hommikul siis lähen püüdma ning toimetan samamoodi nagu oma kodujärve puhul.

    • Kuidas latikas maitses? 🙂 Kas järgmiseks tuleb suitsuse latikaroa retsept?

    • Kui püüdsid Vasalemma jõel Vanaveski paisust ülesvoolu ning harrastuspüügi luba oli olemas, siis oleks võinud rahulikult kala kotti panna, kui too mõõduline oli. Kummalgi kalaliigil hetkel kehtivat keeluaega ei ole. Eraldi luba kalaliikide alusel harrastuspüügil ei väljastata. On vaid teatud veekogud, mis luba nõuavad, vahet ei ole mida Sa sealt veekogust püüad. Näiteks enamusel Järvamaa jõgedel püüdes on tarvis eriluba lunastada. Samuti Narva jõel on veel eriti krõbeda hinnaga lisapaber vajalik.

    • Kannatust, kannatust 🙂 Arendame seda lehte oma vabast ajast ning kahjuks on see piiratud ressurss. Üritame selle nädala sees siiski otsingu taas toimima saada.

    • Tundub, et otsing tõrgub hetkel. Üritame ta kiirelt uuesti toimima saada.

    • Kuha, kuna värskeimate kuulutuste pildid on nähtavad kohe avalehel, siis seetõttu oleme otsustanud nende piltide avaldamist veidikene modereerida.

Viewing 14 reply threads