Vimb

Posted by
|

Vimb on kõrge, külgedelt lamenenud keha ja pika ninaga kala. Selg on mustjaspruunikas, küljed hõbedased kuni kollakad ja kõht valge. Ta on kala kohta keskmise suurusega: täiskasvanud vimma kehapikkus on 26…31 cm ja kaal 0,3…1,5 kg.

Eestis elutseb kahte sorti vimbasid. Ühed on need, kes elavad vähese soolsusega rannikumeres ning siirduvad kudema jõgedesse, teised on aga puhtalt mageveekalad, kes elavad ainult Peipsi või Pihkva järves, kust lähevad kudema samuti jõgedesse. Kudemisrännakul on vimmad võimelised läbima sadu kilomeetreid. Nad valivad kudemiseks ainult puhtaid ja kiirevoolulisi jõgesid. Pärnu lahe ja Väinamere vimmad siirduvad kudema peamiselt Läti, ka mõnedesse Eesti jõgedesse. Peipsi vimmad on samuti piiriületajad: nende kudemisjõgi on Velikaja, mis suubub Pihkva järve lõunaosas. Kudemisränne toimub sügisel või kevadel. Suurematesse jõgedesse minnakse juba sügisel kohale – tõus merest jõgedesse toimub augustist oktoobrini. Enne seda ajavad vimmad end meres korralikult rasva. Vaatamata varasele jõkke kiirustamisele toimub kudemine ikka kevadel maist juunini. Väiksematesse jõgedesse lähevad vimmad samal kevadel. Vimb koeb kiires voolus ja kruusaga kaetud põhjal. Eriti pingsalt jälgitakse, et põhi oleks puhas. Selleks näeb isasvimb vaeva ja puhastab kudemiseks väljavalitud platsi hoolikalt mudast ja taimestikust. Vimmad koevad väikeste rühmadena, kus 1 emast saadab 5…7 isast. Pärast kudemist ja marja viljastamist kleepub see kivide alapoolele. Vastne koorub 4…7 päeva pärast.

Vimma maimud on rangelt taimtoidulised, toitudes räni-, sini- ja niitvetikatest. Täiskasvanud on segatoidulised, kelle peamiseks toiduobjektiks on selgrootud (vähikesed ja limused), kalade vastsed ja mari ning pruun- ja punavetikad. Vimb hakkab sigima alles 6…7 aasta vanuselt ning ta eluiga võib küündida 15 aastani.

Ta on väga maitsva lihaga kala, keda süüakse suitsutatult või soolatult. Vimma elu on ohus peamiselt kudemispaikade hävimise tõttu jõe tõkestamisel tammidega ja jõgede kinnikasvamisel. Olukorra leevendamiseks on vimma marja ja vastseid kasvatatud ka kunstlikult. Looduskaitse alla ei kuulu.