Säga

Posted by
|

Säga on meie jõgedes ja järvedes elavatest kaladest üks suuremaid. Ta võib kasvada kuni 3 m pikkuseks ja kaaluda kuni 300 kg. Tavaliselt on sägad siiski mitu korda väiksemad. Säga värvus on kõhu ja seljapoolel erinev. Tavaliselt on ta selg rohekas, vahel lausa must, kõht aga hele ja külgedel erineva suuruse ja kujuga laigud. Säga tohutult suured lõuad reedavad tema iseloomu, nimelt on see kala väga ablas röövel süües endast väiksemaid kalu, konni, tigusid ja vahel ka liigikaaslasi. On olnud juhuseid, kus säga on rünnanud veelinde ja vees ujuvaid koeri. Säga välimusest on veel huvitavad tema ülalõua kaks pikka poist, millega ta haistab ja kombib.

Säga või kohata Lääne-Euroopa jõgedes ja järvedes, Lõuna-Soomes ning Euroopa lõunaosas. Elupaigaks valib säga mudase põhjaga jõe või järve sügavamad paigad, kus ta puurontide vahel, kaljupragudes või tammide lähedal konutab ning saaki varitseb. Kui meelepärane suutäis silmapiirile ilmub, imeb säga ohvri koos veega suhu. Kui saakkala juhtub olema suurem ja tugevam, rabeleb ta veel hulk aega säga maos, nii et läbi kõhunaha on seda näha.

Kudemiseks ehitab säga tagasihoidliku pesa veetaimede vahele, mida isane kuni väikeste vastsele koorumiseni valvab. Ta teeb iga paari kolme minuti järel pesa kohal paar tiiru, tuues pessa värsket vett ja kontrollib samal ajal, kas marjaröövleid pole lähenemas. Väikesed sägad ujuvad vilkalt ringi ning toituvad esialgu ussidest ja putukatest. Nad kasvavad üsna kiiresti, olles 1-aastaselt 25 cm ja 3-aastaselt juba 75 cm pikkused. Siis saab säga ka suguküpseks.

Inimene hindab säga õrna liha ja rasva pärast, Eestis on aga säga püük keelatud ja ta on looduskaitse all.