Roosärg

Posted by
|

Roosärg on mageveekala, kes suudab elada ka madala soolsusega vees. Toiduks on roosärjele noored taimevõrsed, rohevetikad, putukavastsed, meelsasti sööb ka vesikupu lehtede alumistelt külgedelt limuste kudu ja seda toimingut saadavad iseloomulikud lirtsuvad helid. Toitub enamasti hommikul ja õhtul.

Elupaikadena eelistab vanu jõgesid, läbivoolujärvi ja –tiike, nende taimerikkaid osi. Kudema hakkavad roosärjed mais juunis, kui veetemperatuur on 18…20 kraadi. Roosärje kudemispaikadeks on taimedest saared, nende puudumisel koeb rohelistele taimedele. Talvel on neil üsna pikk talveune seisund, mille vältel nad ei toitu ning liiguvad ka väga vähe. Kuna roosärje liha on lahja (rasvasisaldus tema kudedes on vaid 0,07%), siis on tema töönduslik tähtsus väike.

 

Roosärje tuvastamine

Roosärg on ilusa välimusega kala. Tema keha on kuldkollase läikega ja üsna kõrge. Selg on kalal pruunikashall, silma vikerkest oranzkollase värvusega. Iseloomulikuks on osade uimede erepunane värvus. Tavaliselt kasvab roosärg kuni 36 cm pikkuseks ja 1,1 kg raskuseks, kuid on püütud isendeid, kes on kaalunud ka üle 2 kg ja nende vanuseks on soomuste aastarõngaste järgi määratud üle 20 aasta.

 

Roosärje sigimine

Olenevalt veetemperatuurist koeb roosärg ajavahemikul aprillist juunini, liikudes selleks madalasse vette kudemiseks sobivat veetaimestikku otsima. Seal möllavad nad veepinnal või selle lähedal tundide viisi, enne kui mari allolevale veetaimestikule heidetakse. Kuna tihti langeb roosärje kudeaeg kokku särje ning latika omaga, tuleb ette roosärje/särje ning roosärje/latika hübriide.

 

Roosärje toitumine ning söödad

Roosärg toitub tavaliselt erinevatest vastsetest, putukatest ning molluskitest. nad eelistavad oma toitu väikeste suutäitena kuid nagu arvatavasti enamus kalamehi teab, võtab ka väike roosärg edukalt kolme kärbsetõuku konksul, mis on sinna sätitud tunduvalt suuremale kalale.

Head söödad roosärje püügiks on sääsevastne, nukkuv kärbsevastne, tõuk, kõdu-uss, mais ning saiasisu.

 

Roosärje elukohad

Euroopas on roosärg levinud kuni Uuraliteni (v.a. Kreeka, Lõuna-Itaalia, Pürenee poolsaar, Põhja-Sotimaa, Skandinaavia põhja- ja keskosa). Samuti Kaspia mere lõunarannik, Kaukaasia ja Väike-Aasia, Lõuna-Soome, Laadoga ja Oneega lõunaosa. Põhja-Jäämere vesikonnas puudub. Läänemeres on levinud vaid lõunaosa riimveelises rannavees. Eestis on roosärg levinud peamiselt Kagu-Eestis. Hiiumaal ja Ida-Saaremaa järvedes, samuti ka enamikes Põhja-Eesti järvedes puudub.

Ta eelistab valdavalt sügavamat vett – enamasti üle 1m. Samuti leiab teda pigem seisvast või väga aeglase vooluga veest – üliharva kohtab teda kiirevoolulistes kärestikulistes jõgedes.