Raudkiisk

Posted by
|

Lad. – Spinachia spinachia (L.)

Raudkiisk on tugevalt pikliku keha ja peaga, mis eest on neljakandiline, tagumine, sabapiirkond on viiekandiline. Seljal on 14…16 väikest oga. Nina on torulaadne ning silmad on suured ja pungis. Mööda külge kulgeb rida piklikke ja teravaservalisi luukilpe. Raudkiisk on väike kala, kelle pikkus ei ületa tavaliselt 15 cm ja kaal 5…7 g. Värvuselt on selg tumepruun kuni tume-oliivroheline, küljed on heledamad, kuldse läikega ja kõht kollakasvalge.

Raudkiisad tegutsevad kas päris üksi või väikestes salkades. Suurtesse parvedesse ei koondu nad kunagi. Eesti vetes on ta kalurite võrkudesse sattunud vaid kohati – Soome lahe lääneosas, Väinameres ja Riia lahes. Raudkiisad elutsevad 5…8 m sügavusel, ranniku lähedal, kohtades, kus on kõva põhi ja leidub ohtralt adrut.

Raudkiisad toituvad valdavalt koorikloomadest, kuid ka kalade vastsetest ja marjast. Kudemine toimub mai keskpaigast juuli alguseni. Sigimise ajal muudavad isased raudkiisad värvi – nad värvuvad siniseks. Pesa valmistamise ja marja eest hoolitsemise kohustus lasub isaskala õlul. Ta ehitab adrupuhma sisse rusikasuuruse vetikaniitidest pesa põimides selle kokku neerudest erituva valge ja kleepuva niidiga. Seejärel valvab isane marja ja õhutab seda rinnauimedega kogu marja arengu vältel. Vastsed kooruvad paari nädala pärast ja on umbes 6 mm pikad. Raudkiisk kasvab kiiresti ja saab suguküpseks juba 1 aastaselt, kuid juba peale esimest kudemist ta lühike elu lõpeb.

Majanduslikku tähtsust raudkiisal ei ole. Et teda rahvasuus on külmakalaks nimetatud, siis tuleks külmetamise korral ta tuhka sisse võtta ja haigus olevat kui käega pühitud. Nööriga lakke riputatuna näitavat raudkiisk aga hästi, millisest suunast tuul puhub. Ei ole looduskaitse all.