Latikas

Posted by
|

Latikas elab järvedes ja aeglaselt voolavates jõgedes. Mõnikord võib teda näha ka vähesoolases merelahes. Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas – ainult päris Lõuna-Euroopas pole neid leitud. Noored kalad sulistavad rohkem kaldavees taimede vahel peitust mängides. Nad püüavad söögiks pisikesi veeloomi. Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida. Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas – hommikul ja õhtul.

Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Koduks on lihtsalt üks maatükk, mida ta oma silmadega vaatama ulatub. Sinna tuleb ka emane ning seal toimubki kudemine. Emakala mari kleepub taimedele. Selleks ajaks peab vesi olema juba üsna soe – umbes 15 °C. Järglasi võib latikas saada alles kuueaastaselt.

Latika vaenlasteks on suured röövkalad. Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele. Looduskaitse alla ei kuulu.

Latika tuvastamine

Latikat on suhteliselt lihtne teistest meie sisevetes elutsevatest kaladest eristada.Tal on kõrget kasvu külgedelt lapik kala, suure väljaulatuva suuga, pikkade selja ning sabauimedega. Ning vast kõige iseloomulikuma tunnusena – kaetud paksu kleepuva ning iseärase lõhnaga limakihiga.

See lima kleepub jonnakalt Sinu kahva või sumbavõrgu külge ning moodustab jubedalt haisva klombi, kui seda kiirelt ära ei loputata.

Latika värvus varieerub suurtes piirides sõltuvalt kala vanusest ning mõõtmetest. Noored latikad on väga kõrgete külgedega kuid samas väga kiitsukesed. Nende soomused on enamasti hõbedakarva, pea aegu et valged. Väike latikas tõuseb konksu otsa jäädes kiirelt pinda, kus väikene hapnikusõõm nad uimastab ning muudab nende kaldale või paadini toimetamise vägagi lihtsaks.

Täiskasvanud latikad – need, kelle kehakaal ületab 1-1.5kg piiri – on kreemja kõhualusega, pronksjate külgedega ning tumepruuni seljaga. Ning nende maadlemine pinda saamise eesmärgil on juba teine tubakas.

Latika sigimine ning hübriidid

Latika kudemine toimub madalas vees, taimestiku vahel hiliskevadel kui veetemperatuur tõusma hakkab. Tavaliselt Mais – Juunis. Isase latika pealt on selgelt näha, kui ta kudemiseks valmistud – tema pea piirkonda tekkivad valged kõvad helmed.

Isased kasutavad neid helmeid stimuleerimaks emast marja väljastama, nühkides selleks oma krobeliste peadega vastu emaseid.

Emased latikad väljutavad tuhandeid helekollaseid marjateri pehmele veetaimestikule, kust 8 – 12 päeva jooksul kooruvad maimud.

Kuna särje kudeaeg on latikaga väga lähestikku ning nad kasutavad kudemiseks samu piirkondi, samuti kuna latika ja särje DNA on väga sarnane, tuleb ette ka ristviljastamist – kus isane särg viljastab latika marja või vastupidi. Selle tulemusena võib kohata latika ja särje hübriide.

Latika toitumine ning söödad

Latikad on valdavalt põhjalt toituvad kalad kes sõeluvad läbi kruusa ning põhjamuda, et välja otsida seal leiduvaid koorikloomi, kaane, teiste kalade marja ning sääsevastseid, keda nad väga armastavad.

Selgeveelistes kuid mudase põhjaga veekogudes on latikat lihtne üles leida. Kui nad kambakesi kusagil põhjamudas müttavad, keerutavad nad niivõrd palju sodi üles, et pruun pilv paistab kergesti silma.

Parimad söödad latikapüügil on punased kärbsevastsed, nukkuvad kärbsevastsed, leib, mais, boilied ning vihmaussid – või suvaline kombinatsioon ükskõik millistest kahest eeltoodud söötadest.

Latikapüügi juurde kuuluvaks oluliseks osaks on kindlasti peibutussöötmine. Alates lihtsast riivsaiast kuni põhjalike keerukate ning lõhnaainetest pungil võistlussöötadeni välja, latikas armastab enamust neist.

Kui Sa toimetad paraja portsu peibutussööta oma püügialasse, kas siis kasutades selleks feederit või loopides söödapalle, annad Sa latikale väga hea ja mõjuva põhjuse tulla einestama just nimelt Sinu püügialasse.

Latika asustus

Latikat võib leida enamikes Euroopa riikides, nii voolavates kui seisuveekogudes. Ainsaks erandiks on Šotimaa, kus neid on mõtet püüda vaid käputäies lõunapoolses loch’is.

Latika ideaalseteks keskkondadeks on sügavad jõed ning järved, kus tingimused on nende jaoks parimad ja seetõttu on neid tavaliselt ohtrasti. Kuid latikat esineb ka madalamates veekogudes, kus neid tuleks siiski otsida veekogu kõige sügavamatest osadest.

Suvekuudel latika leidmiseks vali püügiks koht, kus soe tuul Sulle otse näkku puhub. Latikas tuleb alati tuule järgi nii, et kui järvelt tulev laine laksub vastu Sinu paati või jalge-esist kallast, siis võid kindel olla, et latikas ei ole kaugel.