Kammeljas

Posted by
|

Kammeljas on lestale sarnanev, lai ja lapik kala. Kujult on ta enamasti täiesti ümmargune nagu taldrik ning uimed ääristavad keha täies ulatuses. Kammeljas kulgeb vees vastu põhja liibunult ning vastavalt sellele on ta ka värvunud. Ülemine pool on sõltuvalt konkreetsest elupaigast hallikaskollakas või isegi tumepruun, tõmmude tähnidega. Keha alumine pool on kahvatuvalge.

Kammeljas on suhteliselt laia levikuga, asustades Atlandi ookeani idarannikut alates Loode-Aafrikast. Läänemeres leidub teda Botnia lahe lõunaosani. Eestis elutseb kammeljas Soome ja Riia lahe rannikul. Kammeljas elab rannikuvöötmes, kus on kivine jai liivane või ka mudane põhi. Ta on väga paikse eluviisiga ja elab üksikult.

Kammeljad siirduvad kudema Hiiumaa ja Soome ranniku vetesse. Koevad mai keskpaigast juuni lõpuni. Koetud mari areneb vabalt vees hõljudes ja selle areng kestab 7…9 päeva. Kammelja areng on huvitav. Koorunud vastsed on 2,5 mm pikad ja hõljuvad vees ringi. Vastsed näevad välja nagu teiste kalade vastsedki ning on alguses sümmeetrilised – see tähendab, et silmad on nii keha vasakul kui paremal küljel. Umbes 2 cm pikkusena teeb aga vastne läbi moonde, mille käigus parema kehapoole silm rändab vasakule poolele. Selle tulemusena ongi kammeljal silmad keha ülemisel küljel, mis rangelt võttes polegi ülemine, vaid hoopis vasak pool. Peale moonet laskuvad vastsed elama merepõhja.

Noored kammeljad toituvad peamiselt koorikloomadest. Suured kammeljad, kes on rohkem kui 21 cm pikad, on röövtoidulised. Neile langevad saagiks räimed, kilud, luukaritsad, raudkiisad ja lepamaimud. Lisaks kaladele võivad nad süüa ka limuseid. Kammeljas on toekas ja pikaealine kala, kelle keha läbimõõt võib ulatuda 45 cm-ni ja kaal 1,5 kg-ni. Kammeljas võib elada kuni 22 aastat vanaks. Kammeljas langeb püünistesse lestadega segunenult ning ta liha kasutatakse praetult või suitsutatult.