Hink

Posted by
|

Hink on kala kohta ebahariliku välimusega. Ta on pikliku, veidi paksu ja lühikest madu meenutava kehakujuga. Ta ei ole suur kala: kehapikkus on 7…14 cm ja kaal kuni 58 g. Keha näib paljana, sest soomused on väga väikesed ja ainult luubiga nähtavad. Värvus sõltub elupaigast – nimelt võib hink muuta oma värvust vastavalt veekogu põhja värvusele, kus ta parasjagu asub. Üldiselt on ta kahvatukollane (liiva värvi), ja kaetud tumepruunide laikudega. Selline maskeering teeb ta nähtamatuks, sest hink elutsebki just veekogude liivasel või savisel põhjal. Ta asustab selgeveelisi ja madalaid järvi ning aeglase vooluga jõgesid, mõnikord ka riimveelisi merelahtesid ja lahesoppe.

Eestis on hinku leitud vaid paiguti, sest korraga tabatakse vaid üksikuid isendeid. Teda on leitud vaid vähestest järvedest ja jõgedest ning Matsalu lahest ja Kihnu lähistelt.

Hink on öise eluviisiga ja erakliku loomuga. Hingu eluviis on omapärane: ta tavatseb kaevuda poolenisti pinnasesse ning sellega seoses on ta silmad väikesed ja kaetud nahaga. Toidu hankimisega ei näe hink erilist vaeva. Ta kasutab nn. sõeluvat toitumisviisi, lastes suust läbi suurel hulgal liiva ja kõdunevaid taimejäänuseid, eraldades sellest massist söögiks kõlblikud osakesed – pisivähilised ja putukavastsed.

Hink on soojalembene kala ja koeb siis, kui veetemperatuur on vähemalt 16 °C. See leiab aset enamasti maist juulini ja siis siirdub hink veetaimede vahele. Viljastatud mari areneb vetikatele kleepununa ning 5,4 mm pikkune vastne koorub umbes 5 päeva pärast. Esialgu hõljub vastne vetikate vahel ringi ja toitub väikestest vesikirbulistest, keda seal külluses leidub. Kasvanud 2 cm pikkuseks, siirdub ta aga elama juba veekogu põhja, kus hakkab esivanemate kombel liiva sõeluma. Hink saab suguküpseks juba 2. eluaasta alguses ning ta eluiga looduses ei kesta samuti üle 2 aasta. Vaid vangistuses on ta võimeline elama 10 aastaseks.

Looduses on hink toiduks paljudele röövkaladele. Hink kuulub looduskaitse alla.