Ahven

Posted by
|

Ahven on ilusa ja ereda värvusega kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Ahvena silmad on oranzid. Värvus sõltub veekogust. Kala suurus oleneb tema vanusest. Pikkus tavaliselt 5…25 cm ja kehamass 20…180 grammi ulatuses.

Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3…0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Ahvenad võivad toituda zooplanktonist kui ka teistest kaladest. Suguküpsus saabub varakult: isastel esimesel või teisel eluaastal, emastel kolmandal eluaastal või veelgi hiljem. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele.

 

Ahvena tuvastamine

Ainus kala, kellega ahvenat segamini võiks ajada, on tilluke kiisk. Tema selg ning küljed on oliivikarva. Selg tumedam, kõhupoole liikudes muutub värv järjest heledamaks, omandades mõnikord kuldse alatooni. Ahvenal on seitse kuni üheksa vertikaalset triipu, mistõttu ahvenat ka tihti “triibuks” kutsutakse.

Ahvena saba ning kõhualused uimed on erksad punase/oranži tooniga. Tema lõpusekaante taga asutsevad rinnauimed on praktiliselt läbipaistvad. Ahvenal on kaks eraldatud seljauime (kiisal on seljauim ühes osas) – need ajab ahven turri siis kui ta on toiduotsingul või on häiritud. Eesmine seljauim on tumedamate laikudega ning tugevate teravate ogadega. Tagumine on rohekamat tooni ning pehme, ilma ogadeta.

Ahvena soomused on väga karedad ning tal puuduvad hambad. Tema eralduv lõualiiges võimaldab tal neelata kalu, kes on praktiliselt pool ahvena enda suurusest.

 

Ahvena sigimine

Kudemisperiood algab varakult, mil vee soojus on alles 8 °C. Emasahven heidab välja marjalindi 5 sekundi jooksul. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu juurde. Marjalint on pikk torujas moodustis, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele ja kividele. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Marjastaadium kestab sõltuvalt temperatuurist 4…21 päeva. Koorunud ahvenahakatised elavad mõne päeva üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi.

 

Ahvena toitumine ning söödad

Noor ahven toitub peamiselt vees elutsevatest putukatest ning läheb tasapisi üle viidika, särje, roosärje ning isegi endast väiksema ahvena toidule. Elus- või surnudsööt on suure ahvena püügil kõige tõhusam vahend. Surnudsööda kasutamisel tuleks eelistada värskelt tapetud sööta. Ahven haarab ka kärbsetõuku, olgu siis tõugu või nuku näol ning samuti armastab ahven ussi. Samuti haaravad ahvenad edukalt pisikesi lante. Voblerid ja pöörlevad landid on eelistatud.

 

Ahvena elukohad

Ahvenat leidub meil enamustes veekogudes. Olgu selleks jõgi, järv, tiik või oja. Ahven kasutab oma triibulist maskeeringut, et varjuda roovarte, langenud puude, risuhunnikute ja tiheda taimestiku vahele. Selge vee korral eelistavad nad sügavat vett, kus ta näeb kaugelt võimaliku vaenlase lähenemist.

 

Ahven toidulaual

Ahven on populaarne toidukala tänu oma tihkele valgele lihale ning sageli nimetatakse teda parimaks mageveekalaks. Maitsvaima ahvena saate hautades või küpsetades. Lastes ahvenafileedel mõnda aega seista soolas ning sidrunis, tuleb kala maitse tugevamalt esile. Ahven on maitsev ka grilli valmistatuna või suitsutatuna.

 

Toiteväärtus

100g ahvenafileed sisaldab:

  • 373 kJ
  • 89 kCal
  • 1g rasva
  • 18g proteiini