Õngitseja ülim väljakutse – üle 5kg latikas

Avaleht Forums Kalakoht.ee Õpetused ja juhendid Õngitseja ülim väljakutse – üle 5kg latikas

  • This topic is empty.
Viewing 0 reply threads
  • Author
    Posts
    • Suure latika püüdmisel on küljes päris omamoodi mekk, mis teda kord maitsta saanud kalameest ikka uuesti ja uuesti selle raskestitabatava auhinna lootuses päikesetõusul järvele ajab.

      Kuigi isegi sellises kaalukategoorias latikas ei ole konksu otsas eriline võitleja, annab tema kaldale või paati sikutamine tõelise adrenaliinilaengu – seda põhjusel, et mida suurem ta on, seda ettevaatlikum ning kavalam ta on. Väga, väga harva juhtub, et selline isend püütakse välja kogemata, tavapärase latikapüügi või veelvähem lihtsalt niisama “suvalisel” õngitsemise käigus.

      Keskmist kaalu latikad (nii 3.5kg) liiguvad tihtipeale suurte parvedena ning parvele peale juhtudes on tavaline, et neid õnnestub üsna mitu tükki kaldale meelitada. Suured pronkshiidlased aga, liiguvad väikestes gruppides ning kui üks nende ridadest õnnestub käte saada, teevad ülejäänud kiirelt minekut. Samuti on neid hiiglaste bandesid ääretult raske üles leida. Kuid kui Sa oled nõus kulutama aega ja energiat nende otsimisele ning oma söödaplatsile meelitamisele ja seal hoidmisele… Siis võib juhtuda, et Sul õnnestub kogedada õngitseja jaoks üht sügavaimat rahuldust pakkuvat hetke kui pronksist koloss Su kahva libiseb ning selle pilgeni täidab.

       
      Veekogu valik
      Kuigi sellises suuruses latikat võib meil leiduda ka paaris jões, on suurim võimalus teda tabada siiski seisuveekogudes. Suured järved, veehoidlad ning karjäärid on tüüpilised latikaparadiisid.

      Reeglina veekogud, kust tihti suurtes kogustes väikest (kaaluga alla 2.5kg) latikat saadakse, ei peida endas suuremaid kui 3.5kg isendeid. Seega tõeliste hiiglaste leidmiseks otsi veekogusid, kust selliseid tegelasi varem juba tabatud on. Isegi kui varemalt on antud veekogust tabatud vaid mõni üksik koloss, ära lase ennast sellest morjendada – nagu varem mainisin, sellist mõõtu latikat juba kogemata ei püüa. Sul on vaja vaid teada, et soovitud mõõtu kala seal elab. Võib juhtuda, et veekogu ootab just kedagi sinutaolist kes läheks, siht silme ees, neid hiiglasi otsima.

       
      Püügikoha valik
      Kui oled leidnud veekogu, kus hiidlatikas elutseb, on parim moodus püügikoha valiku tegemiseks varahommikul veepinna jälgimine. Tõusva päikese ajal võib tihtipeale näha suuri latikaid veepinnal ja vahetult selle all toimetamas. Jälgi ja jäta meelde iga koht kus hiiglased toimetavad ning ühenda punktid joonega, nagu töövihiku ülesanne lapsepõlvest. Nendest punktidest ja joontest moodustub latikate hommikune teekond mida nad regulaarselt kordavad. Kusagil sellel teekonnal peaks asuma Sinu püügikoht.

      Mõnedes veekogudes on hiiglased sedavõrd pelglikud, et ei näita ennast praktiliselt kunagi. Sellisel juhul pole ülaltoodud meetodist kasu ning tuleb rohkem toetuda veekogu enda tundma õppimisele. Selleks tuleks maksimaalselt veekogu põhja kompida ning välja selgitada põhjakontuurid, mis latikale huvi võiksid pakkuda – näiteks järsud langused, süvikud, jõe- ja  ojasuudmed. Alusta potentsiaalsest püügikohast, mis asub kõige lähemal allatuult olevale kaldale.

      Suvel ning varasügisel on suured latikad valdavalt öise eluviisiga, toitudes erinevatel aegadel eha ning koidu vahel. Hilissügisest alates hakkavad nad toituma rohkem päevastel tundidel. Seega varahommikust keskpäevani on sel ajal tõenäoliselt parim ajavahemik nende jahtimiseks.

       
      Söödad ning peibutamine
      Läbi ajaloo on osutunud kõige sobivamateks suure latika söötadeks kärbsevastsed, kärbsenukud, ranna liivatõlv, sõnnikuuss, sai ning mais – kuid mitte ilmtingimata selles järjestuses kuna erinevates veekogudes on latikatel erinevad maitsed.

      Enne kui Sa rakenduse üldse esimest korda sisse heidad, käi paar päeva (või nii palju varem kui võimalik) järjest püügiplatsile oma kasutatavat konksusööta puistamas. Kaks sööda liiki oleks soovitav – üks, mida püügipäeval kasutads kala kohal ning huvitatuna hoidmiseks ning teine mida kasutad konksusöödana. Näiteks põhjale laotatud kärbsenukkudest “tekk” peibutuseks ning peotäis või kaks tõukusid, mida plaanid konksul kasutada. Teised võimalikud kombinatsioonid võiksid olla näiteks: mais/liivatõlv, poest ostetud peibutussööt/sai, kärbsenukk/sõnnikuuss. Tihtipeale kasutatakse täiendavaks peibutussöödaks näiteks kanepiseemneid, riisi või hautatud nisu.

      Sissesöötmisel kasutatavat sööda kogust on tihtipeale raske hinnata kuna see on erinevates veekogudes enamasti väga erinev. Pool liitrit kärbsetõuke, kaks konservikarpi maisi, 1.5 – 2kg peibutussööta ning muude söötade puhul sarnaseid koguseid võiks pidada miinimumiks. Maksimumkoguseks võiks pidada topelt neid numbreid. Täpsemad kogused selguvad juba siis kui järjepidevate külastuste tulemusena õpid veekogu paremini tundma ning hakkad aimama kas ja kuhu poole neid koguseid kohandama peaks.

      Sissesöötmist peaks tegema iga päev ühel ja samal ajal ning ühes ja samas kohas, soovitavalt just sel ajal ja kohas kus plaanid püügipäeval rakenduse sisse heita.

       
      Varustus ning püügitehnika
      Ridva valik sõltub paljuski isiklikust eelistusest. Samas suure latika jaoks oleks mõistlik valida ritv mis on piisavalt jäik kuid paindliku tipuga. Ridva jäikus võimaldab vajadusel pikki ja täpseid heiteid sooritada ning samas ka kaugelt piisavalt teravaid haakimisi teha. Paindlik ridvatipp toimib amordina, mida vajad suure kalaga maadlemiseks ning hoolitseb et Sa haakimisega liialt hoogu minnes rakendust ei lõhuks.

      Näiteks 3.6m pikkust 35-40g testiga ritv oleks väga viisakas algatus. Tema ülemine kolmandik on reeglina piisavalt painduv samas kui ülejäänud ritv on suhteliselt jäik.

      Vabast veest püüdes (90% juhtudest just sealt Sa sellist mõõtu latikat püüadki) kasuta pealiiniks näiteks 1.8kg ning lipsuks 1.6kg tamiili.

      Konks võiks olla maksimaalselt suurus 14 kui kasutad söödana tõuku, nukku või sõnnikuussi. Kuid ole valmis otsa siduma konks suurusega 16 või 18 kui latikas on väga pirtsakas. Saia, maisi või rannatõlviga püüdes on sobilikuks konksusuuruseks 12 või 10.

      Rakendustest on jäigalt kinnitatud raskusega paternoster ennast läbi aegade korduvalt tõestanud. Raskuse asemel võiks kasutada söödakorvi.

      Suure latika võttu tähistab tavaliselt ujuki rahulik kerkimine. Haakida võiks siis kui ujuk on liikunud esialgsest asukohast ~15cm. Kui Sa kasutad lühikest lipsu, siis veidi varem.

      Hoia oma kahv, söödatopsid ning taskulamp pidevalt käeulatuses, et Sa ennast püügi ajal võimalikult vähe liigutama peaksid. Seda eriti paadist püüdes. Ürita vältida absoluutselt igasuguse müra tekitamist.

Viewing 0 reply threads

You must be logged in to reply to this topic.

Pinnavirvendus [RSS]

Viewing 1 - 5 of 54 items

Värsket Foorumites