Kuidas sügisel suurt ahvenat püüda

Avaleht Forums Kalakoht.ee Kalad Kuidas sügisel suurt ahvenat püüda

  • This topic is empty.
Viewing 0 reply threads
  • Author
    Posts
    • Kuigi ahvenat võib püüda aastaringselt, on minu lemmik aastaajaks, mil ahvenat püüda, just sügis. Kui lehed puudel hakkavad juba lapilisi toone võtma ning alla pudenema, hakkavad ahvenad parvedesse kogunema ning see on parim aeg nende püüdmiseks.

      Ahven pole paljude kalameeste jaoks just see kõige ahvatlevam saak kuid minu jaoks on nad ääretult sümpaatsed. Raske on leida midagi samaväärselt austust tekitavat, kui üks korralik ahvenavolask oma lipulaadse seljauime ning mustjasroheliste triipudega. Tema jässakas kere ning tihe ja liivapaberina kare soomus teevad temast justkui mereröövli kes otsib tüli.

       
      “Aga see, kes ära läks kaalus vähemalt…”
      Usun, et kõigile on tuttav vana kalamehe tõde, et vees tundub kala alati paar kilo raskem, kui peale välja tõmbamist. Eks siin mängib oma rolli nii kalamehe adrenaliin kui ka veepinna valguse murdmise eripära. Kuid ahven on lisaks sellele veel tõsine võitleja. Enamasti teeb ahven konksu otsas möllu vähemalt kahe eest. See fakt muudab ahvenapüügi minu jaoks veel kordades atraktiivsemaks.

       
      Haavatav!
      Minu ahvenapüügikarjäär on kestnud neli aastakümnendit ning algusaastad ulatuvad viiekümnendatesse. Hoolimata ahvena sõjardlikust ning hambuni relvastatud välimusest on ta tegelikult uskumatult õrnake kui ta kord konksu otsa jäänud on. Sügavalt kurgust eemaldatud konks toob tavaliselt endaga kaasa kala hukkumise ning samuti kui kala juba veritseb, siis enamasti temast elulooma enam ei saa. Ta võib küll minema ujuda kui ta lahti lasta, kuid suure tõenäosusega tuleb ta paari minuti pärast kusagil uuesti pinda viimasteks hingetõmmeteks. Õnneks ei ole ahven sama ahvatlev saak, kui näiteks väga vastupidav ning solgutamist hästi taluv karpkala. Nii, et kalamees, kes tahab ahvenapüügil C&R püüki harrastada, peaks oma varustust väga hoolikalt valima. konks võiks olla võimalikult väikese kidaga, või üldse ilma selleta ning haakida võiks pigem varem kui hiljem, et konks võimalikult kala huulde sättida.

      Ussi ujutamine
      Kuigi ma juba mõnda aega ei kasuta elussööta haugipüügil, on huulest haagitud elussööt ahvenapüügil minu jaoks vastuvõetav. Ma tean, et paljud kalaklubid ei luba püüki elussöödaga ning ma austan nende otsust. Ka nende klubide poolt hallatavatel veekogudel jääb ahvenapüüdjale piisavalt võimalusi – uss, lant, putukas, kärbsevastne. Olen omajagu suuri ja ilusaid ahvenaid välja püüdnud just kärbsevastsega püüdes ning samal ajal aeg ajalt lahtiste vastsetega peibutades.

      Tegelikult, iga peibutis mis ajab väikse kala liikvele, toob kindlasti kohale ka mõned ahvenad. Kas aga ahven reageerib konkreetselt mõnele peibutussöödale, on minu jaoks kaheldav. Steve Burke, minu hea sõber ning Perchfishers Klubi esinumber, usub kindlalt, et karriga lõhnastatud peibutus toob ahvena kohale. Ma pean tunnistama, et ta on tunduvalt rohkem suuri ahvenaid saanud kui mina, nii et ma vähemasti austan tema arvamust. Kuid ma kardan, et pisike kohale tulnud maimupuru on see, mis tegelikult ahvenat meelitab.

       
      Söödad ja värvilahendused
      Kärbsetõugud on suure tõenäolisusega peasüüdlased suurte ahvenate konksu otsa sattumisel. Mina isiklikult olen edukalt saanud  kilo ning üle selle kaaluvaid ahvenaid kahe punase tõuguga konksul. Ma ei ole kindel, kas sööda värv mängib ahvena jaoks olulist rolli kuigi ta eristab värve küll. Pöörlevat lanti kasutades olen küll täheldanud ahvena eelistust oranži ning kollast värvi lantide poole kalduvat, samal ajal kui haugile tundub paremini mõjuvat suur punane pöörlev. Kes teab, kas tegu on tõesti kala eelistusega teatud värvide osas või lihtsalt kaalmehe enda usus konkreetse landi toimimisse.

       

      Ussid on kahtlemata väga heaks ahvena söödaks kuid ma olen kohanud veekogusid, kus nad põruvad täielikult. Enamasti väga tumeda veega veekogud ei ole ussiga püügiks eriti sobilikud. Seal tasuks proovida huulest haagitud kalamaimu.

       

      Ussiga püüdmisel annab hakitud ussitükkidega peibutussöötmine enamasti väga häid tulemusi ning üks minu hea sõber kasutab peibutussöötmist väga edukalt. Eriti veekogudes, kus elutseb ohtralt haugi, on uss konksusöödana parem, sest kuigi tuleb ette ka seda, et haug haarab rasvast vihmaussi, tuleb seda ette kordades vähem, kui maimuga püüdmisel. Ning kui arvesse võtta, et ka kõige suurem ahvenale mõeldud sööt on haugi jaoks pisike, siis tähendab see seda, et enamasti kipuvad maimu himustama pisikesed hauginolgid, kelle püüdmisest mingit rõõmu ei saa vaid kes lihtsalt püügipäeva tuksi keeravad.

       

      Väikesed punased kõduussid toimivad söödana küll, samuti sõnnikuussid kuid mida suurem sööt seda parem. Ahvena suu on meeletu ning reeglina himustab ta pigem suuremat kui väiksemat sööta. Seega korralik rasvane ööuss on see, keda tuleks ahvenapüügil eelistada.

       
      Perimeeter
      Olgem ausad, pole vahet mis liiki kalu konkreetne peibutussööt kohale meelitab. Senikaua kui on tegemist pisikese kalaga võid kindel olla, et ka ahven ei ole kaugel. Ahven püsib kalaparve äärealadel, oodates õiget hetke, et söösta ning oma ohver alla kugistada. Seega ära püüa ahvenat otse peibutussööda pealt nagu lepiskalade puhul, vaid otsi teda veidikene eemalt. Peibutamise puhul kehtib ikka traditsiooniline “vähe aga tihti” reegel.

      Kui tänapäeva karbipüüdjate seas on levinud kindel uskumus, et kõige olulisem osa püügi juures on söödal, siis ahvena puhul see ei kehti. Ahvena puhul on prioriteet nr.1 – asukoht. Ei ole vahet mis sööta Sa kasutad või kui hea see on, kui Sa ei ole õiges kohas, siis Sa kala ei saa.

      Loomulikult kalamehe, kelle püügisessioonid ulatuvad 20 tunnini ning rohkem, püügikoht on mingil ajahetkel just see õige. Kuid need, kelle kalalkäik piirdub mõne tunniga, peab selle õige koha antud ajahetkel kiirest kindlaks tegema.

      Enne püügi alustamist tasuks natukene vett jälgida. Ahven annab oma asukoha välja üpris kergesti – nägid mitut pisikest kala paaniliselt veest välja hüppamas? Suure tõenäosusega on see jahti pidav ahven. Kalad võivad sel moel ka haugi eest põgeneda kuid mida suurem hulk pisikesi kalu korraga välja hüppab, seda suurema tõenäosusega on tegemist ahvenaga.

      Veepealsetest märkidest tasub ahvenat otsida saarte, roolappide, jõgede/kraavide suudmete, kaldaäärsete veekohale ulatuvate puude ning põõsaste juurest.

       
      Veealused takistused
      Kaldaääred on heaks kohaks, kust alustada ahvena otsimist. Eriti kui on tegemist järsu või parem veel – uuristatud kaldaalusega. Sujuv süvenev kallas pole kunagi nii produktiivne. Vanad, surnud vesiroosilapid toovad tihtipeale portsu korralikku ahvenat ning samamoodi muud veealused takistused, mille ümbruses ahven jahti peab.

      Hilissügisel, kui temperatuur langema hakkab, ei kogune mitte ainult ahvenad parvedesse vaid ka pisikesed kalad teevad sedasama. Siis saab probleemiks nende veekogus üles leidmine. Võiks ju eeldada, et nad kogunevad sügavamasse vette kuid paraku pole see alati nii. Näiteks pisikeses ~8000 ruutmeetrisel järves leidsin ma särjeparve vähem kui meetrisügavusest veest ning parve servas varitses pooleteist kilone ahven. Õhutemperatuur oli vaid paar kraadi üle nulli ning puhus karge kirdetuul.

      Ahvenat võib püüda igast sügavusest, ka väga külmade temperatuuridega kuid kui Sa tahad teada, kus ahven parasjagu asub, otsi üles pisikesed kalad. Kui Sa pisikesi kalu ei leia, otsi ahvenat oma sisetunde järgi veepealset infot kasutades.

Viewing 0 reply threads

You must be logged in to reply to this topic.

Pinnavirvendus [RSS]

Viewing 1 - 5 of 54 items

Värsket Foorumites