Kuidas leida häid kalakohti?

Avaleht Forums Kalakoht.ee Kalakohad Kuidas leida häid kalakohti?

  • This topic is empty.
Viewing 1 reply thread
  • Author
    Posts
    • Oled ostnud omale korraliku varustuse, landid või konksusööda, võileivad on pakitud ning oled täies minekuvalmiduses – aga kuhu minna? On kaks olulist fakti, mida algaja kalastaja peaks enne püügivetele suundumist meeles pidama. Esiteks – kalad, nagu metsloomad ja -linnudki, on kergesti hirmutatavad. Nii, et ära torma suure madinaga ja kisa käraga vee äärde, sest Sa lihtsalt hirmutad kalad ära ning kulub aega, enne kui nad rahunevad. Lähene kaldale vaikselt, et kalade tundlik küljejoon, millega kala vibratsiooni tajub, ei tunnetaks Sinu samme. Ära kanna erksavärvilist riietust ning ära lase oma varjul veele langeda.

      Teine fakt on see, et kalad ei jaotu kunagi veekogus ühtlaselt. Alati on kohti, kus kala on rohkem ning on kohti, kus kala üldse ei liigu, kuna need ei paku kalale ei toitu, ega varju. Selleks, et leida üles just eed kohad, kus kala konkreetses veekogus asub, pead Sa õppima vett “lugema”.
      Vee lugemine
      Jõel kalastades hoia silmad lahti muutuste osas. Näiteks ühtlane aeglane vool jõe servas veetaimede ja kiire voolu vahel on ala, kuhu koguneb kalade jaoks tavalisest rohkem toitu. Vees istuv kivimürakas pakub enda seljataga head varitsuskohta röövkaladele. Ning jõekäärud, kus põhivool kandub kaldast eemale, pakub alati toidu ning puhkekohta väiksemale kalale ja seetõttu pole ka haug ning forell kunagi kaugel.

      Vee lugemine on oskus, mis areneb ajaga, kuid kasulike vihjete õppimiseks tasub jälgida teisi, kogenenumaid kalamehi. Hoia silmad lahti, jälgi kus nad püüavad ning mida nad püüavad.

      Seisuvees – eriti suuremas veekogus – võib olla keerulisem seda õiget kohta leida, kuna seal puuduvad nähtavad voolused, käärud ning muud silmaga kergesti tabatavad markerid.

      Mõningaid vihjeid siiski on. Tänu tuulele, toimub siiski ka järvedes ning tiikides pidev vee liikumine, sest tuul ise puhub vett kaldasse. See kallas on alati see, millelt võiks püüki proovida, isegi kui vastutuult ei ole nii meeldiv kalastada, kui allatuult. Tuulealune kallas on kaladele ligitõmbav seetõttu, et lainete loksumine seal aereerib vett, muutes selle hapnikurikkamaks ning mis veelgi olulisem – toiduosakesi leidub seal kaldas rohkem.

      Veetaimestiku lapid keset vett on alati head püügikohad katsetamiseks. Veetaimestikku ei ole mõtet karta ega vihata, hoolimata sellest, et nad võivad teinekord röövida Su parima landi. Nende juures leidub alati kaladele toitaineid, seega koguneb sinna rohkem lepiskalu, kes omakorda meelitavad kohale röövkalu.

      Ära kunagi asu püüdma mingis kohas puhtalt seetõttu, et see koht on Sinule mugav. Et maapind on mõnus, oksad ei sega või tuul ei puhu näkku. Hea kalakoht tuleb ikka valida pidades silmas seda, mis kalale on hea, mitte ilmtingimata kalamehele mugav.
      Kala leidmine
      Kaks jõge pole kunagi ühesugused. Erinevad on nende sügavused, nende voolukiirused ning vee selgused kui ka põhjakontuurid. Kuid kalade eelistused jäävad samaks. Vee lugema õppimine on kalamehe üks peamisi oskusi, mis aitab tal ka tundmatul veekogul püüdes edukana püügipäevalt tagasi tulla.

      Kaldaäärsed, eriti vee kohale ulatuvate okstega puud on heaks varjupaigaks turvale, kes otsib suvepalavuses varju. Vette rippuvad oksad, mis suurvee ajal veel risu korjavad, pakuvad enda taga samuti mõnusat toidurikast platsi, kus turb armastab viibida.

      Kaldaäärne rooriba ei paku mitte ainult toitu seal elutsevate pisiputukate näol, vaid ka kaitset röövkalade eest. Kui roostiku esine ala on sügav, ilma suurema vooluta, võib sealt suure tõenäosusega roosärge leida.

      Kivid ning muud vette langenud takistused nagu näiteks puutüved, mis on otsapidi veekogu põhja mattunud on heaks koduks erinevatele kalaliikidele.

      Jõe aeglase vooluga või praktiliselt seisva veega sopid meeldivad kaladele, kes ei ole kiire voolu armastajad. Latikas ja ahven on eriti suured fännid. Kevadise kõrgvee ajal aga koguneb sinna väga erinevat kontingenti, kes tulevad kiires voolus rassimisest puhkama.

      Jõe lisaharu suue on alati kohaks, mida katsetada. Kas siis kohe suudmeala või mõned meetrid peajões allavoolu. Särg ning turb on peamised kandidaadid keda sealt leida võib aga ka neid varitsev haug on tihe külaline.

      Laia jõe või paisu järgne kiirema veega kitsend on hooaja alguses alati kalamagnetiks. Nad kogunevad siis nautima kõrge hapnikusisaldusega vett, et ennast peale kudemist turgutada.

       

    • tonkamees

      said

      Väga palju abi oli aitähh.
      Eks vaatan kuidas tuleb ja kas saan selle vee lugemisega hakkama.

Viewing 1 reply thread

You must be logged in to reply to this topic.

Pinnavirvendus [RSS]

Viewing 51 - 54 of 54 items

Värsket Foorumites