Eesti vete seisund on Euroopa parim

Avaleht Forums Kalakoht.ee Uudised Eesti vete seisund on Euroopa parim

  • This topic is empty.
Viewing 3 reply threads
  • Author
    Posts
    • Sel nädalal Brüsselis toimunud Euroopa veekonverentsil avaldatud ülevaatest selgub, et Eesti jõgede, järvede ja rannikuvee seisund on võrreldes teiste EL-i riikidega üks paremaid. Vete seisundit võib kõige halvemaks pidada Belgias ja Hollandis, kus heas looduslikus seisundis veekogusid hinnangute kohaselt pole.

      „Vete seisundit hinnati 2010. aastal esitatud andmete alusel ning arvesse võeti eeskätt ökoloogilisi kvaliteedinäitajaid nagu veetaimestik, kalastik, toitainete sisaldus vees jms. Hinnang on antud veekogude või veekogude valgalade alusel. Hinnangust võib välja lugeda, et pisut enam kui 70% Eesti vetest on heas looduslikus seisundis,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus. Jõgedest on hinnatud kõiki, mille valgala pindala on üle 10 km2, järvedest on vaatluse all kõik suuremad järved, mille pindala on rohkem kui 50 hektarit.

      Keit Pentuse sõnul on hetkehinnang Eesti jaoks küll väga soodne, kuid meie head positsiooni toetab mõnevõrra ka see, et mõned teised riigid ei suutnud hinnanguid kõikide andmete osas esitada ega seisundi uuringuid õigeks ajaks lõpetada. „Vaatamata sellele võib meie veekogude seisundit võrrelda nii Soome kui Lätiga, kus inimtegevuse mõju vee seisundile on suhteliselt madal. Umbes viiendikus meie veekogudest head ning looduslikku seisundit ei saavutata inimtegevusest tingutud koormuse tõttu ka mitte enne 2021. aastat,“ märkis Pentus.

      Eesti veekogude eripäraks on nende looduslikkus ning puutumatus, samas ka äärmiselt suur tundlikkus igasuguse saaste suhtes, sest väiksed veekogud ei talu reostust.

      Peamised vee seisundi halvendajad on Euroopas liigne veevõtt veekogudest, reostus põllumajandusega seotud tegevustest ning mitmesuguste ohtlike ning toksisliste ainete kõrge sisaldus looduslikes vetes. Eesti kolm kõige suuremat veeprobleemi on seotud reoveepuhastitest ja põllumajandusest tuleva reostusega ning veekogude tõkestamise või paisutamisega.

      Veekaitse korraldamiseks on Eestis moodustatud kolm veemajanduspiirkonda ehk vesikond – Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ning Koiva vesikond. Iga vesikonna veemajanduskavas on ettenähtud tegevused veekogude seisundi parandamiseks. Veemajanduskavade rakendamist korraldavad Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet ning vesikonnapõhised töörühmad.

      Loe lisaks hinnangu kohta: http://www.greenweek-2012.eu/sites/default/files/1-1_rodriguez_romero.pdf.

      Lisainfo:
      Rene Reisner
      Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist
      518 5142

    • greisi

      said

      Millegipärast on siiski kala suuremalt jaolt Soome rannikule kolinud. Ilmselt kehtib vanasõna: liiga hea on sama hea kui halb….Ma näen küll linnahalli juures põhja ca 4-5m sügavust-kala pole.Soomes praktiliselt pole 50sm sügavust näha kuid kala on palju.millest see võib tingitud olla???

    • Noname

      said

      Äkki ei meeldi kalale seal linnahalli juures ja on kusagil mujal, sügavamal? Näiteks seal kus on midagi süüa või kusagile varjuda?

    • greisi

      said

      kõik võib olla, aga oli aeg kus seal samas sai suvel angerjat püütud ,lesta tuli niipalju,et õhtu jagasid majanaabritele, kuigi jah,sellest on ca 35-40a. tagasi.mis puutub eesti vete puhtusesse siis selja jõgi on hea näide: kalad ujusid sel sügisel kõhud ülepidi vähikorjuseid oli rand täis. pentusel ple aega oma asjadega tegeleda ,tema kandib hoopis isa firmast raha väja….aga ise kuulutab suure häälega,et tema haldusalas on kõik ok! vabandan, aga jälle osaksin asjale poliitilise värvingu anda kuid see on ka tõsi.
      võib-olla ,et olengi torisev vana inimene…

Viewing 3 reply threads

You must be logged in to reply to this topic.

Pinnavirvendus [RSS]

Viewing 1 - 5 of 54 items

Värsket Foorumites